Kahetaktilistes mootorites kasutatakse kaht läbipuhksüsteemi (joonis 3) Silmus- ja koonturläbipuhke erinevad variandid (1...3) Otseläbipuhke (klappidega või akendega, 4 ja 5) Otsevoolusüsteemides (joonis 4) suunatakse läbipuhkeõhk mootori silindrisse ühest silindri otsast läbi läbipuhkeakende ja heitgaasid välja teisest silindri otsast läbi väljalaskeakende või läbi väljalaskeklapi. Seetõttu liigub läbipuhkeõhk mootori silindris otsevooluliselt ühes ja samas suunas. Kaasaegsetel võimsatel kahetaktilistel aeglasekäigulistel mootoritel kasutatakse väljalaskiklapiga otsevoolulist läbipuhkesüsteemi. 5 Selle süsteemi kohaselt lastakse töötanud gaasid silindrist välja väljalaskeklapi kaudu, mis on paigutatud silindri kanesse (joonis 5) Et kahetaktilise mootori töötsükkel toimub väntvõlli ühe täispöörde jooksul, ei saa
põlevad. Kui lagunemine toimub aga kõrgel temperatuuril (üle 500-600 oC), siis tekivad lisaks veel tahm ja suure molekulmassiga süsivesikud. Viimased muudavad leegi pikaks ja tahmavaks, põlemisgaasi jäävad mittetäieliku põlemise jäägid. Eelnevast tuleneb, et põlemisõhk tuleb suunata leegi algusossa, mis vähendab seal hapniku puudujääki ja alandab temperatuuri. Leegi kuju ja struktuur sõltub ka sellest, kas kütus väljub pihustist otsevooluliselt või keeristatult. Joonisel on vedelkütuse leegi struktuur otsevoolupihusti korral. Pihustist 1 väljub pihustatud vedelkütus või vedelkütuse ja põlemisõhu segu. Esimesel 19 juhul suunatakse õhk pihusti otsa juurde väljaspoolt. Kütusetilkade ja õhu segu kuumeneb segunemise tõttu kuuma põlemisgaasiga. Piirkonnas 2 toimub kütusetilkade aurustumine ning kütuseaurudest ja õhust koosneva põlevsegu moodustumine
annaabi.ee 
