tähendab koosneb erineva lainepikkusega valgustest. Veel teame, et valgus levib sirgjooneliselt seni, kuni miski sunnib teda kõrvale kalduma. Lord J. Rayleigh näitas juba sajand tagasi (1871), et valguse hajuvus atmosfääris on pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente.
(nagu kuumad tähed). Miks kuumutatud tahkete kehade kiirgus on pidev spekter? Tahketes kehades aatomid (molekulid) võnguvad tasakaaluasendi ümber ja seegi võnkeenergia on kvantiseeritud. Kuna aatomeid on väga palju, siis on ka lubatud energianivood väga tihedalt ligistikku, nii et praktiliselt igasuguse energiaga kvantide kiirgumine on võimalik. Miks on taevas sinine ja pilved valged? Sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. Mida paksem on pilv, seda rohkem valgust temas neeldub ja seda tumedam ta paistab. Miks
annaabi.ee 
