Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"otsesidestuses" - 4 õppematerjali

Analoogelektroonika lülitused
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

mahtuvused ei ole seal teostatavad. Otsesidestuse tülika iseärasusena on esimese astme kollektori alalispinge ühtlasi järgmise astme baasipingeks. Esimese astme transistori reziimi muutus põhjustab setõttu ka järgmiste astmete reziimi muutuse. Lisaks vajavad kõik järgnevad astmed emittertakisteid, et transistoride emittersiiretel kujuneksid normaalsed päripinged. Pikkov lk 69 (järg) Skeemil on kujutatud kolmeastmeline otsesidestuses võimendi ÜE-lülituses astmetega. Skeemi omapäraks on koormuse ühendamine samuti otsesidestuses (vajalik näiteks alalispinge v. ­voolu võimendi konstrueerimisel), ent kahepoolset toiteallikat kasutamata. Et sisendsignaali puudumisel oleks pinge koormustakistil null, selleks on koormus RH ühendatud sildlülituse diagonaali. Sildlülitus Elektroonika alused. Teema 3 ­ Pooljuhtseadised

Elektroonika → Elektroonika alused
79 allalaadimist
Võimendi projekt
12
doc

Võimendi projekt

Kui see on eraldi astmes tehtud, siis nimetatakse seda normivaks võimendiks, sest ta viib väljundpinge vastavusse normitud suurusega. Selle astme võimendus on soovitav teha muudetavaks seadetakisti abil, et oleks võimalik täpselt välja reguleerida vajalik väljundpinge, mis antakse võimsusvõimendi sisendile ning võrdsustada mõlema stereokanali võimendus. Et saada madalam mürataseme ja väikese sagedus- ja modulatsioonimoonutusega võimendit kasutatakse harilikult kahe otsesidestuses transistoriga tugevasti vastusidestatud lülitust. Eelvõimendite näited Abo raamatus lk. 324...328. Vastavalt struktuurskeemile kombineerides saab koostada mitmesuguseid eelvõimendeid (6.7.1. on antud kahekanaliline eelvõimendi). · Ekvalaiseriga eelvõimendi ­ eelvõimendi nimiväljundpinge on tavaliselt 1V. Kui väljundtakistus on umbes 100 k, siis võimsusvõimendiga sobitamiseks tuleb

Elektroonika → Elektriaparaadid
46 allalaadimist
Elektroonika Alused
46
doc

Elektroonika Alused

Diferentsiaali võimendustegur: R2 Kd = R1 [vaata | 21. A-, B- ja C-klass võimendusastmed. muuda] Transi kollektorvoolu ajalised sõltuvused A, B ja C klassi võimsusastmete korral sinusoidaalse sisendsignaali korral. Transside altööpunkti valik nendes lülitustes. Liitransside tüübid. Otsesidestuses vastastaktlülituse põhimõtteskeem ja töpõhimõte. Moonutuste kõrvaldamine dioodide lülitamisega baasiahelasse. A-klassi reziimis asub tööpunkt dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku lineaarosa piires, jõudepunkt aga asub ligikaudu selle lõigu keskel. Sel juhul on mittelineaarmoonutus kõige väiksem. Eelpinge U0 selles reziimis on absoluutväärtuselt alati suurem sisendsignaali amplituudist Usis m ja jõudevool I välj 0

Elektroonika → Elektroonika alused
154 allalaadimist
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

..................................................................................... 83 5.6. Stabiilse voolu generaatorid.................................................................................................... 85 5.7. Võimsusvõimendid................................................................................................................. 86 5.8. Alalisvooluvõimendid (AVV) (AVV iseärasus, otsesidestuses AVV, tasakaalustusskee- mid, diferentsvõimendi)........................................................................................................ 91 5.9. Operatsioonvõimendi (struktuur, tunnussuurused)................................................................. 97 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused............................................................ 100 5

Elektroonika → Elektroonika ja it
84 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun