Meditsiiniajaloo konspekt
Hakkas kujunema arusaam, et surm ei ole ilmtingimata möödapääsmatu (loomulik),
vaid pigem juhuslik. Võrdlust masinaga appi võttes surm saabuks siis kui
inseneridel (arstidel) kas puuduvad oskused mehhanismi ,,parandada" või kui see
15
osutub liiga kulukaks (majanduslikult mittemõttekaks). Elu ja surma vastuolu
taandatakse seega terve olemise ja haige olemise vastuoluks (korrelatiivne
vastandumine asendub otsesega, sest mõlemad fenomenid on organismile omased
ning nende vahekorda saab kujutada vastuseisuna lineaarsel sirgel).
Mõjutas organismi (elu ja surma) mehhanitsislikku käsitlemist nn eksperimentaal-
terapeutika. 1900. aastal demonstreeris Ivan Pavlov (1849-1936) katseid, mida oli
teinud koeral, kelle kaelal läbi lõigatud vaagus närv. Selline loom peaks surema, kuid
Pavlov hoidis looma elus, viies läbi terve kompleksi kõikvõimalikke meditsiinilisi
manipualtsioone (vt Companion Encyclop
annaabi.ee 
