KASVATUSE KLASSIKA
abiavalduste tulemus. Ometi tunnistab ka Kerschensteiner, et on olemas omapäraseid
paindumatuid iseloome, kus välise survega pole midagi peale hakata: neid saab kasvatada
ainult seestpoolt väljapoole. Neile on kõige parem, kui lastakse neid vabalt areneda oma
kalduvuste suunas, kui need ei ole ühiskonda eitavad.
Autoriteedi ja vabaduse vahekorra määrab Kerschensteiner järgmiselt: Autoriteet on
pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne kõlbelisele arengule. Autoriteet on
tarvilik selgrooks, kondikavaks, toeks, mis aitab inimest end sisemiselt koguda, organiseerida.
Vabadus on see, millega algab personaalsus, iseennast määrav, iseenese eest vastutav
inimene. Vabadusele oleme kutsutud kõik, kuid sõnakuulmise, autoriteedi kaudu. Ja seepärast
on tähtis, et distsipliini- ja korranõudeid ei teostataks välispidi, dressuuripäraselt,
annaabi.ee 
