Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
Neis lausetes on eksistentsiaalsed,
possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid.
Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas
eitavas lauses (seda ma ei söö). Kui verb on lause alguses, siis see markeerib kõneakti ülesannet, või on tegu
minevikule viitava narratiivtekstiga (istun mina eile külas ja joon teed).
Eesti keeles on otseobjekt, kaudobjekti pole. Otseobjekt võib olla partitiivis (osaline), genitiivis või nominatiivis
(täisobjekt). Mõõteadverbiaalid käituvad objektiga sarnaselt: sama kääne (ta viis last kooli VS ta suusatas 5
kilomeetrit).
Ekstratemaatilised muutujad kui välised omajad või välised subjektid on adessiivis. Sel juhul saab omandit
eemaldada või mitte, need on kas elutud või mitte.
Eesti keele komitatiivi ja instrumentaali suhteid väljendatakse komitatiiviga, mis on Saksa mõju.
annaabi.ee 
