Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu
Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Enamik Eesti siseveekogusid on eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv, kuid samuti Läänemeri, eriti Soome laht. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu
suurematesse veekogudesse ja kiirendavad veekogude eutrofeerumist. Kui vesi voolab läbi käänulise jõe, läbi paljude väiksete järvede ja tiikide, siis on isepuhastumise võime suurim. Põllumajandusega kaasnev ``kraavitamine'' on veekogude seisukohalt väga ebasoovitav ja märk primitiivsest asjaajamisest. 162. Veekogude saasteallikad, saasteainete üldine iseloomustus Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu
annaabi.ee 
