*saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees
võimaluse hoo järsul vähenemisel toetuda ette lükatud jalale ning sellega ära hoida ettekukkumine. Laskumisasendite õpetamist alustatakse laugel nõlval heas suusajäljes. Kuna õpitavad asendid on lihtsad, piisab enamasti ühest seletusest, laitmatust ettenäitamisest, mõnest harjutuskorrast ja individuaalsest vigade parandamisest. Hiljem korratakse laskumisasendeid raskemates ja eelkõige nendes tingimustes, kus ühe või teise asendi kasutamine on kõige tulemuslikum. Otselaskumise tüüpilisemad vead: - Põlvist sirged ja kanged jalad, - Kere on liiga ette kallutatud, - Käed ja kepid ette suunatud toe otsimiseks (NB! Ohtlik, võib kepi otsa sõita!), - Kepid harali kõrval või lohisevad lumel. Põikilaskumine – laskutakse nõlval languse suhtes diagonaalselt. Eesmärgiks on vältida külglibisemist ja keha kindlalt tasakaalus hoidmine. Selles asendis on suusad paralleelsed, väikese vahega. Mäepoolne suusk veidi (1/2 kuni 3/4 jalapöida) ette lükatud