Eesti keele ajalugu
Aglutineerivad muutused eesti keeles: *vet+te+sse, vee+de+sse
Mitmeid muid uusi aglutineerivaid analoogiamuutusi (si-minevik jm.)
Viitso: eesti keel on kvaasiaglutineeriv keel
30. Eesti keele tüübi muutumine.
Eesti keel on kujunenud aglutineerivast algläänemeresoomest flekteerivaks keeleks kvaasiaglutineeriva
vaheastme kaudu.
31. Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara?
Omatüved, laentüved (jagunevad otselaenudeks ja kaudlaenudeks), võõrtüved, tehistüved.
32. Eesti keele omasõnavara kihistused.
?
33. Sugulussõnavara kujunemine eesti keeles.
Vaata käsilehelt sugupuud!
11
34. Eesti keele arvsõnade ajalugu.
• Loendamine
• Sageli seotud kehaosade nimetustega
Eesti keeles
Uurali tüved: kaks (<< *kakta << *käkte), viis
Soome-ugri tüved: üks (<< *ükte << *üke), kolm, neli, kuus
annaabi.ee 
