Laensõnade ja tsitaatsõnade päritolu ja kasutamine
Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks
kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia
kebab ja uuskreeka feta.
Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on
geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt
massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma
vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003)
Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta.
Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel,
sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja
maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest.
(Leemets 2002:41)
Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka
annaabi.ee 
