hinnaga kui vabaturuhind, tekivad talle sellest väliskulud. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides. Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega. Kulude otsesus või kaudsus on seotud ulatuse või määraga, mil määral ja millises ulatuses on võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Otsestel tööjõukuludel on kalduvus muutuda lühiperioodil kindla
Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teostamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud tekivad alati tootmis-, ostu-, müügi-, transpordi- ja laoprotsessides. Kaudsed kulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekuludede suurustega. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks masinate, seadmete ja tööriistade kulud, ning juhtimise ja administreerimise kulud. Kaudsed kulud on kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega. Kulude otsesus või kaudsus on seotud ulatuse või määraga, mil määral ja millises ulatuses on võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Otsestel tööjõukuludel on