Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus
keskmisel kaugusel. Määramine on probleem, sest atmosfääri ülemisele kihile ei saa mõõtma minna lambist. Selle väärtuseks loetakse praegu S0= 1369 +- 6 W/m2. Otsekiirguse intensiivsus paneme pinna risti kiirtega, aga hajukiirgus sinna sattuda ei tohi. Tähistatakse S. mõõdetakse aktinomeetriga (seade näeb ainult päikeseketast, muud taevast ei näe). Nurka päikesekiirguse ja horisondi vahel märgime h0. Insolatsioon tähis S'. Määrab ära, kui palju saab otsekiirgusest energiat horisontaalne pindalaühik. Vaja horisonti ja kiire vahelist nurka. · Hajukiirgus tänu sellele näeme taevast. Kõik hajukiirgus ei jõua maapinnale. Umbes 1/3 satub kohe tagasi kosmilisse ruumi ning 2/3 jõuab maapinnale. Mõõdetakse püranomeetriga. Hajukiirguse intensiivsus horisontaalsele pinnale langevad kiired ajaühikus (v a otsekiirgus). Mõõdetakse püranomeetriga. Sõltub suuresti Päikese kõrgusest. Päikese kõrguse
annaabi.ee 
