raehärrad). Keskajal kaubeldi peamiselt toorainega ja valmistoodangut müüdi vähe. 11.saj puhkenud ristisõjad aktiviseerisid Vahemerel kaubavahetust idamaadega. Sellega tegelesid peamiselt Põhja-Itaalia kaubalinnad (n Genua ja Veneetsia), kes vahendasid idamaadest toodud kaupu (vürtsid, käsitöötooted, luksuskaubad) üle Alpide ja Prantsusmaa ning Saksamaa jõgede kaudu Põhjamere äärde. Alates 13.saj lõpust alustati Põhja-Itaaliast otsekaubandust Atlandi ookeani kaudu Inglismaale ja Madalmaadesse. Kaubavahetust Põhja- ja Läänemere ääres kontrollis Hansa liit (peamiselt Põhja-Saksa linnu koondav ühendus keskusega Lüübekis; 14.saj üle 100 liikmeslinna). Hansa liit pidas regulaarselt hansapäevi (Hansa liidu liikmete võimuorgan, mille otsused olid liikmeslinnadele kohustuslikud). Oma privileegide kaitseks kasutas Hansa liit kaubanduskeelde ja blokaade või vajaduse korral ka relvajõudu. 4.6
Keskajal kaubeldi peamiselt toorainega ja valmistoodangut müüdi vähe. 11.saj puhkenud ristisõjad aktiviseerisid Vahemerel kaubavahetust idamaadega. Sellega tegelesid peamiselt Põhja-Itaalia kaubalinnad (n Genua ja Veneetsia), kes vahendasid idamaadest toodud kaupu (vürtsid, käsitöötooted, luksuskaubad) üle Alpide ja Prantsusmaa ning Saksamaa jõgede kaudu Põhjamere äärde. Alates 13.saj lõpust alustati Põhja-Itaaliast otsekaubandust Atlandi ookeani kaudu Inglismaale ja Madalmaadesse. Kaubavahetust Põhja- ja Läänemere ääres kontrollis Hansa liit (peamiselt Põhja-Saksa linnu koondav ühendus keskusega Lüübekis; 14.saj üle 100 liikmeslinna). Hansa liit pidas regulaarselt hansapäevi (Hansa liidu liikmete võimuorgan, mille otsused olid liikmeslinnadele kohustuslikud). Oma privileegide kaitseks kasutas Hansa liit kaubanduskeelde ja blokaade või vajaduse korral ka relvajõudu. 4