majapidamine ja kodu müüdi oksjonil. (Valjut moraalikõnet peab ta korduvalt, nt 1887 aasta viimases, kolmandas numbris võtab ta rubriigis Mõndasugust ette kõrtsid.) Kokkuvõttes annab Suburg (iroonilise ?) hinnangu Eesti oludele: emantsipeerumisest saab rääkida seoses suurriikidega, kus naisterahhwad juba kõrgesti ametisse jõuudnud, nagu Inglis-, Saksa-, Prantsus-, Ameerika maa. Suburg seab ka eeskujuks Soome naisi. (Juba Linda 2. numbris (1887) oli trükitud kirjasaatjalt otseinfo Soomest, sellest, kuidas Waschingtoni linnas peetaval üleüldisel kõige rahwaste (Internationale) naesterahwaste koosolekul oli ka Soome naiste esindus kohal; samuti annab sama allikas arvülevaate naistudengite osakaalust Soome ülikoolides.) Meie Eesti naisterahhwa sugu hädeledab alles ennam waimu, mancipiumi piires, enam kui ta juba emancipiumi äärelegi jõudnud oleks. Meile jääb alles see hüüd makswaks: ärgake ülesse, Eesti naisterahhwad, waimu