Essee ajalooline romaan
Hea näide on siin
romaan ,,Mõrsjaliniku" naispeategelane Katarina. Siiski on ilmne, et Ristikivi püüab teadlikult
vältida sotsiologiseerivat ühekülgsust ja lihtsustamist, nagu teeksid aeg ja olud inimesest selle
või teise. Õiglusetust, ebavõrdsust ja kõike sellega seoses olevat tõepäraselt esile tuues teeb ta
ometi selgesti tajutavaks oma suhtumise. Suhtumist toimuvasse, tegelase käitumisse, tema
taotlustesse näitab pigem kujutuse värving kui otsehinnang. Kuigi võib ka olla, et neid
hinnanguid kiputakse vägisi otsima, et neid ei pruugigi olla tegelikult, vähemalt teadlikult
pole neid romaani sisse pikitud, ka varjatud kujul mitte. Üks on kindel, et Ristikivi tundub
olevat oma ajalooliste raamatute kirjutamisel nagu mingist painest vabanenud. Ajaloolise
ainese varjus oli tõenäoliselt hea end vabalt tunda.
Ajaloolise ainese taha pugesid enamik eesti ajaloolise romaani viljelejaist, seda aga erinevatel
põhjustel