Ühel päeval läheb Tallinna mees ehitaja naise korteri juurest mööda. Kuuleb, naine kusutab sülelast: ,,Kusu, kusu, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas!" Salakuulajal aru käes: ehitaja nimi Olev. Salakuulaja sedamaid tallinna tagasi elanikkudele rõõmusõnumit kuulutama, et ehitaja nimi teada saadud. Ehitaja praegu tornitipul, lõpetab kirikuehitust, paneb tornile risti otsa. Tallinna mehed alt hüüdma: ,,Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist viltu!" Otsegu välk oleks tabanud, kohkub ehitaja oma nime kuuldes. Linnaelanikud nime kuulda saanud, ehitaja palgast ilma! Kohkub nii koledalt, et käed torni küljest lahti laseb. Ise tuigub jalgadel. Enne veel, kui uuesti saab kätega tornist kinni haarata, langeb üle tellingi ääre. Langedes ei kusagil enam peatust käele ega jalale; langeb seni, kuni alla kividele surnult maha sajab. Konn ja madu kargavad mahasadamisel ehitaja suust välja. Ehitaja surnukeha moondub
kinni. Harryle ei meeldi ilmumine, sest ilmumisel on tunne nagu sind pressitakse kokku ja üldse õhku ei ole ja ta ütles, et ta eelistab luudasi. Dumbledore tahab kutsuda Slughorni tagasi Sigatüükasse õpetama ja tänu Harryle ta nõustubki. Harry arvab, et ta hakkab Mustade jõudude vastast kaitset õpetama, kuid hiljem näeb ta, et ta eksis.* Dumbledore'i parem käsi näeb välja närbunud, kokku kuivanud ja on musta värvi, otsegu oleks see surnud.* Kui Harry jõuab jäneseurgu kohtab ta seal peale Weasleyde ka Tonksi ja Fleuri. Fleur armastab Billi ja ta kavatseb temaga abielluda. Nad said tuttavaks Gringottsi võlupangas, sest nad mõlemad töötasid seal ja nagu Fleur ütles, siis selleks, et oma inglise keelt parandada. Fleur aga ei meeldi Ginnyle ja Hermionele ja natuke ka mitte Ron'ile ja Mollyle. Ginny nimetab Fleuri Phlegm'iks, mis tähendab flegma