Heraldika
Esteetilistel
kaalutlustel võidi naelapead neetida lilleõie kujuliseks. Kilp muutus vapiks hetkest, kui see
registreeriti ja kirjeldati. Vappide kirjeldamine sai alguse vajadusest rüütlit esitleda. Vapi
kirjeldamisel alustati kilbivälja kirjeldamisest ning siis kirjeldati vapikujundeid tähtsuse
järjekorras. Et lõvi esitati vappidel peamiselt kahel kujul, eristati neid mõistetega lõvi ja leopard.
Lõvi kujutati tagajalgadel tõusnuna ründavas asendis, leopard oli sammuv ja vaatajale otsavaatav
lõvi. (ibid, lk 10)
Elavaid vappe kujutati vapiraamatutes nn gooti stiilis. Kilp oli lihtne ja alt teravnev, millega see
meenutas 180 kraadi pööratud gooti akent. Sageli paigutati kilp kaldu, vasakpoolset ülanurka
varjas pottkiiver, mida kaunistasid puidust või nahast valmistatud zimir. Kuningate vappi
eraldasid teistest kiivriehisele lisatud kroon. (ibid, lk 10)
Joonis 4 Wilhelm Bock'i vapp (Allikas: Eesti Mõisakoolide Ühendus 2011)