Kalevipoeg 12 lugu
,,Kalevipoja" algredaktsioon valmis juba 1853 aastal, kuid ei pääsenud trükki
tsensuuriraskuste tõttu. Kreutzwald jätkas lugude täiendamist ja viimistlemist ning 1857-
1861 ilmus kahekümnest loost koosnev teos osade kaupa.
1860 aastal määrati eeposele Peterburi TA poolt Demidovi auhind.
4
3. ,,Kalevipoja" XII lugu
3.1. Lauavõitlus ja siil
Kesk sooja ja rohelust täis suve, kui tibutas vihma, udu laius otsatutel orgudel, meri
mühises ning pilved varjutasid kauni päiksesära, sammus mööda konarlikku metsateed,
hiiglaslik lauakoorem õlal, noor ja uljas vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda,
murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi juhuks, kui keegi peaks tahtma
teelisi kimbutada. Tal oli kaasas ka väikene sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva
tiiva alla pärast seda, kui too oli kabuhirmus põgenenud kolme suure metsalise talust.