Mart Saar
Tobiase laulu "Noored sepad" ja M. Saare laulu "Koduta". Tema
arvates on Saar suutnud kõige paremini kujutada rahva minevikku ja tunneb ka
psühholoogilise luule keelt. Seejärel ta kirjutab "Hoolas väljatöötamine ja impulsiivne
kunstniku tunne annab tema töödele jäädava väärtuse, laias rahvahulgas aga nad niipea
vastukaja ei leia."
Viimast väidet aitavad tõestada kohalike retsensentide sõnavõtud Saare sümfooniliste
teoste kohta. Üks neist kirjutab: "Ta oleks nagu otsatusse helide rägastikku mõnikord ära
eksinud ja otsib teed uue, enne kuulmata ja tundmata poole /.../ leiab ta ihaldatud tee teotatud
paradiisi poole? Eks näe, aga ta julgeb ja jaksab otsida." Teine arvustaja kõneleb jämedatest
harmoonilistest vägivaldsustest. Kolmanda arvamus on järgmine: "M. Saare orkestritöösid ei
tahaks ma teist korda küll enam heameelega kuulda, niipalju kui ma ka selle helilooja
võimisest vokaalmuusikas lugu pean. Peab ikka meeles pidama, et iga helitöö midagi
annaabi.ee 
