Kepsu laager pingutakse jälle mitme läbimiga ja kasutakse dünomomeetrilist võtit. Keerates väntvõlli pool pööret siis paigaldatakse ülejäänud 2. Paigaldakse õlipump ja selle ajam. Karteri põhja paigaldamisel jälgitakse pingutus järjekorda ning poldid keeratakse mitme läbimiga kusjuures paigaldatakse uus tihend (kork, õlikindel kumm või hermeetik). Enne karteripõhja paigaldamistpaigaldatakse esi-ja tagaotsakaan, milles on uued väntvõlli otsatihendid. Otsakaane all võib olla papis tihend või hermeetik. Paigaldakse kett ning siis plokikaan, mis on eelnevalt komplekteeritud ning uus tihend. Enne keeratakse väntvõlliga kolvid Ü.S.S-ist eemale. Plokikaan..(vt. eestpoolt). Seejärel ühendakse väntvõll ja nukkvõll omavahel ketiga (rihmaga) pidades kinni märgistustest. Suletakse klapikambrikaan pealt. Rihma korral kaetakse rihm plastikkaantega ja seejärel paigaldakse kiilrihma ja soonrihma....... . Mootor
- Ilma äärikuteta võllide kasutamise vajadus ,mis teeb võlli valmistamise kallimaks Liuglaagrite korral võib ahtifriktsioonsulamiga (babiidiga ) olla valatud ainult laagriliu alumine osa, kuna kandelaagrile ei mõju ülessuunas mõjuvaid jõude. Ülemine liud võib puududa ja babiidist poolrõngas valatakse otse kandelaagri kaane mõlemale otsale. Liuglaagri põhiosad: 1. Laagri kere 2. Kaas, 3. Malmist või terasest paksuseinalised babiidiga ülevalatud ( 2 -3 mm ) laagriliud, 4. Laagri otsatihendid, 5. Õlijahutus, 6. Õlitusseade, 7. Kahel pool laagri otsas pronksrõngas, mis takistavad võlli läbivajumist laagriliu avarii (laagri sulamise ) korra. Kandelaagrite õlitus võib olla konsistentse määrdega ( tavaliselt veerelaagritel ) või autonoomse õlitusega . Vedela määrdega õlitus võib olla - lokaalne taht (fitiil ) või kombineeritud süsteemi põhimõttel , kus iga laagri jaoks on oma õlivann, jahutus jne. , või
. Seepärast on viimasel ajal on hakatud kasutama tihendi või liugelaagri materjalidena kermiseid ja tehnokeraamikat. Keraamilised antifriktsioonmaterjalid valmistatakse Al2O3, Si3N4 , SiC, Sialon baasil .Neid kasutatakse reeglina hõõrdepaarides, mis töötavad kõrgetel temperatuuridel või agressiivsetes keskkondades. Tavatingimustes kasutatakse keraamilisi antifriktsioonmaterjale kellade tappidena (safiir), otsatihendid Al2O3 või SiC baasil, tekstiiltööstuses niidi juhikutena, termotöötlemise ahjude rullteede rullidena, Si3N4 kulumiskindlate detailidena pumpades ja separaatorites söe- ja pabertööstuses, traaditõmbesilmadena jne. Keraamiliste materjalide mehaanilised omadused sõltuvad tunduvalt valmistamise protsessist. Keraamika on jäik, suure elastsusmooduliga ja seepärast tekivad kontaktpinnal suured lokaalsed pinged. Keraamika üheks eeliseks on suur kuumuskõvadus , mis säilub kõrgete
annaabi.ee 
