Vaal
Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest,
kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt
merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue
elukeskkonnaga, nende keha muutus
voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus
võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad
ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks
kergem hingata.
Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja
väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil
on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui
inimestel.
Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning
orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes
ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad
toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest
pisivähkidest.
Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte
suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised.
Kiusvaalaliste hulka kuuluvad maakera suurimad
loomad. Nad toituvad kurnates mereveest välja
tillukesi hõljuvaid organisme. Hammasvaalad
annaabi.ee 
