püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus
kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse. Kui nivelliir on täpselt punktil A siis määratakse instrumendi kõrgus, kui mitte siis keeratakse nivelliiri okulaar lati poole ja kasutades paberilehte jaotatakse vaateväli pooleks ning võetakse paberi serva järgi latilt lugem. Edasivaade tehakse tavalises korras ja kõrguskasv HAB = i IB. 33. Nivelliiride tüübid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel:
kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse. Kui nivelliir on täpselt punktil A siis määratakse instrumendi kõrgus, kui mitte siis keeratakse nivelliiri okulaar lati poole ja kasutades paberilehte jaotatakse vaateväli pooleks ning võetakse paberi serva järgi latilt lugem. Edasivaade tehakse tavalises korras ja kõrguskasv HAB = i IB. 33. Nivelliiride tüübid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel:
annaabi.ee 
