horisontaalsed vaigukäigud (kuuse perekond). Säsikiirte kõrgus on vaid mõnikümmend rakurida. Lehtpuude puit koosneb peamiselt puidukiududest e libriformist, mis on otstest teritunud kuni 2 mm pikkused puitunud seintega rakud. Puidukiud moodustavad 40-60% lehtpuude puidust. Lehtpuude puidus on puiduparenhüümi rakke rohkem kui okaspuude puidus. Lehtpuude puidus on vee ja lahustunud mineraalsoolade juhtimiseks kohastunud sooned ja trahheed. Soontel puuduvad rakkude otsaseinad ja nad moodustavad pikki kapillaare. Sooned on ristlõikes ümarad ja erineva suurusega, olles omavahel ühendatud arvukate pooridega. Soonte osakaal puidus on erinev, jäädes enamasti 10-30% piiresse. Lehtpuid, mille puidus ühtlase suurusega sooned paiknevad hajutatult, nimetatakse hajulisoonelisteks (kask, paju, vaher, pärn jt). Kui aastarõnga kevadosas asuvad suure läbimõõduga sooned, nimetatakse neid lehtpuid rõngassoonelisteks (tamm, jalakas, saar jt).
kusjuures neljast jalast on vaid üks fikseeritud jäigalt vundamendi külge ja teised ainult toetuvad sinna (ning seda termopaisumiste tõttu). Kollektorite külge monteeritud profiilterasest sõrestik koos sellele kinnitatud lehtterasest katteplaatidega moodustab õhu- gaasitrakti masinaruumist hermeetiliselt eraldava piirde konstruktsiooni. Kolderuum 7 on osaliselt või täielikult ümbritsetud ekraanküttepinna torudega 8. Kolde piirde osad, kus ekraanpinnad puuduvad (skeemil kolde põhi ja otsaseinad) kaetakse tulekindla müüritisega 11. Gaasikäikude sisepindadel, kus gaaside temperatuur on madalam, kasutatakse odavamaid ja kergemaid soojusisolatsioonimaterjale. Ekraanküttepindade tagune koldesein tehakse tavaliselt kahekordsena, mille vahele juhitakse katlaventilaatorist otse või läbi õhu eelsoojendi 6 põlemisõhk, mis jahutab seina, ise samaaegselt soojenedes. 11