Alutaguse referaat
Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja
kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks
nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka
rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas,
kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad
viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude
haruldaste taimedega.
Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi.
Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu,
mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub
Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne-
Virumaa piirialal.
annaabi.ee 
