"otsakolmnurga" - 1 õppematerjal

Joonestamine

Kahe prisma lõikumine Omavahel lõikuvad kaks kolmetahulist prismat, üks püst- ja teine horisontaalasendis. Tervikkehana käsitletakse seejuures horisontaalset prismat, mis püstprismast läbi tungib. Pindade lõikejoone määravad punktid tekivad kohtades, kus ühe prisma servad tungivad teise prisma tahkudesse ja vastupidi, kus teise prisma serv tungib läbi esimese prisma tahkude. Pealt- ja vasakultvaates jäävad pindade lõikejoone punktid kord ühe, kord teise prisma otsakolmnurga varju. Seega saab ühisjoonest konstrueerida vaid eestvaate. Horisontaalse prisma tahkudesse lõikub püstprisma kaks külgserva, kolmas külgserv lõiku- misest osa ei võta. Kui pannakse läbi nende kahe püstise külgserva abitasand α, ühtib see esi- ekraani ε2 suhtes paralleelse püstprisma tahuga. Põikipidist prismat läbides annab tasand α lõike kujundiks ristküliku. Viimase servadel eestvaates (s.o vasakultvaates lähtuvatel sidejoontel)