Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
detailidest võib ära märkida poolkaarjad nn. termi aknad, mida sageli kohtab viiluväljadel.
Valdavalt on klassitsismiajastu puitkorterelamud ühe- või poolteisekorruselised.
Varasemad neist on enamasti rajatud ühele perele ja sageli hiljem mitmeks korteriks
jagatud, hilisemad aga juba algusest peale kavandatud korterelamutena, sest linnade
arenedes tekkis vajadus väiksemate üürikorterite järele. Üheks kõige levinumaks
variandiks on kitsa otsafassaadiga tänava poole pööratud ühekorruselised pikad kitsad
hooned (vt. Joonis 1.6), mida katab kahepoolne viilkatus, nii et tänava poole jääb
kolmnurkne otsaviil. Tänavafassaadil võib olla 13, harva ka 45 akent, vahel kasvab
hoone hoovi pool üle sellega ühe katuse alla kokku ehitatud abihooneks. Ajastule on
iseloomulik nurgakvaadrite imiteerimine puidus. Hilisemad elamud kaugenevad
klassitsistlikest eeskujufassaadidest ja on lihtsama välisviimistlusega, kuid äratuntavana