Bioloogia – Bakterid
Osadel bakteritel on kestast
eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks). Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele
ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest (valgulise ehitusega,
kaitsefunktsioon; botulism, teetanus, koolera). Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom (koosneb
vabade otsadeta DNA molekulist). Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri
jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Plasmiidid on väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri
kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid
(toitumiseks, kaitseks). Geenid võivad liikude rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Mittevajalikud plasmiidid
annaabi.ee 
