Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,Ma võtan kasutusele sõna, mis on loodud ladina sõna numen põhjal. Omen on andnud meile
sõna ,,ominoosne" [kurjakuulutav - A. L.] ning pole mingit põhjust, miks me sõnast numen ei
võiks samal moel moodustada sõna ,,numinoosne"." (OTTO 1992:7)
Otto selgitab, et tegemist on unikaalse kvaliteediga, mis on just seetõttu raskesti defineeritav
ehk muudesse terminitesse ümberpandav. Jungi jaoks on numinoosne üks ta lemmiksõnu, mida
ta kasutab rangelt otolikus kontekstis. Ainuke vahe on vahest selles, et kui Otto määratleb
numinoosset psüühikavälise fenomenina, mis tekitab vastukaja psüühikas, siis Jung kasutab
seda sõna vahel ka psüühikasiseste usuliste kogemuste iseloomustamiseks. Siiski on Jungil kõik
numinoossed nähtused kollektiivsest alateadvusest ehk teadvustamatusest pärinevad - seega
teatud mõttes ebaisikulised ning seega ka psüühikavälised.