V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
silmadega, peaaegu hallide juustega. Preester katkestas vaikuse esimesena ja ütles rahuliku,
kuid jääkülma häälega:
«Kuidas käsi käib, meister Pierre?» «Tervisega või?» vastas Gringoire. «Noh, kuidas
öelda, nii ja teisiti, üldiselt öeldes, läheb korda. Ma olen ju alati äärmuste vastane. Teie,
õpetaja, teate ju saladust, kuidas Hippokratese järgi alati hea tervise juures olla «id est: cibi,
potus, sotnni, Venus, otnnia moderata sint.» '»
«Teil polegi siis muresid, meister Pierre?» küsis ülemdiakon uuesti teravalt Gringoire'ile
otsa vaadates. «Tõepoolest ei ole.» «Mis te siis nüüd teete?»
«Näete isegi, õpetaja. Uurin, kuidas need kivid on tahutud ja bareljeefid välja raiutud.»
Preester naeratas mõrkjalt, ainult ühe suunurgaga ja küsis:
«Ja see teeb teile lõbu?»
2
2
2
> See on: sööki, jooki, und, armastust, kõike mõõdukalt (lad. k.).
377
«See on paradiis ise!» hüüdis Gringoire.