Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
termin grundherrschafti mõistet. Iseloomustab mitte maavalduse omamist, vaid just
härruslikud õigused, mis tulid maavaldajal tema maal elavate inimesteüle. Ennekõike
valitsemisõigus, inimesed pidid maavaldajale kuuletuuma. Kuni 19 saj igasugune maa
valdamine tähenda s suuremal või vähemal määral härruslikke õigusi ka inimeste üle.
Grundherr, Gerrichtsherr, Zehntherr. Ajaloolistes allikastes härrusid nim otestadeks.
Grundherr võis olla ka muu piirkonna ülem. Sageli võis nõuda ka kümnist Zehntherr
( kümnisehärra)
Varakk kuni kõrkk nim grundherrschafti altenegrundhersscaftiks. Vanemaks
tunnuseks pigem see, et maavaldajad ühte osa maast pidasid mõisana, mida harisid
enda maal elavate tp teokohustuste läbi, ülejäänud maa oli jagatud talukohtadeks.
Salland ( mõisniku maad), Hugenland( tp renditud maad).
annaabi.ee 
