korda andis ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough, kus kasvatatakse kõige rohkem Sauvignion Blanc viinamarja sorti. Ajalooliselt vanim juhtiv punaveiniala on Hawke’s Bay, mille soe kliima aitab punastel marjadel kenasti küpseda. Kõige uuemad kasvualad asuvad Otagos, kus kasvatatakse põhiliselt Pinot Noir’i, selle sordi all on lausa üle 70% kasvualast. Ühed noorimad aiad asuvad Waitaki regioonis, kus hakati istutama alles 2001.aastal, seal kasvatatakse Pinot Gris, Riesling ja Gewürtztraminer ning punastest veinidest Pinot Noiri. Üheks veinipiirkonnaks on ka Wairarapa, kus on veiniaedu kokku ligi 942 hektarit. 2 KOKKUVÕTE
Kasvatatkse väga palju lambaid. Sellepärast ongi peamisteks ekspordi toodeteks toorvill ja villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurim ulukiliha eksportja. Riik on ka suur puuviljade eksportija. 11% töövõimelisest tööjõust töötab põllumajanduses. Metsamajandus 6.4% Uus-Meremaa pindalast katab mets.Uus-Meremaa metsades on esidnatud järgmiste puuliikide perekonnad: mänd, ebatsuuga, küpress ja eukalüpt.Suurimad metsa massiivid paiknevad Kesk Põhjasaarel , Northlandil ja Otagos. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid. Puidu varud rahuldavad riigi sisevajadusi, neid tooted isegi eksporditakse teistesse riikidesse. Rahvusvahelisel areenil on Uus-Meremaa metsanduses suhteliselt väike tootja, Uus-Meremaa puiduvarud tööstuslikuks otstarbeks moodustavad 1% kogu maailmast. Metsades on aga ka siiski palju probleeme. Probleemideks on üle neljasaja erineva kahjuri, mis hävitavad istutatud metsi
annaabi.ee 
