Kaalud - referaat
Tavalisimad on kangkaalud. Nende abil võrreldakse mõõdetavat massi teadaoleva
massiga kehade kaaluvihtide massiga. Võrdõlgseid kangkaale kasutatakse
peamiselt laboratooriumites (analüüsikaal) ja apteekides (käsi ehk apteegikaal),
varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt
mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10
detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu,
osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid.
Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või
automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad
kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal),
elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline
kaal)