A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Ruttas muidugi teatama, et kõik linnud on praegusel hetkel puuris.»
«Lasku käia! Meie aga lendame ära,» ütles Athos, «ja jätame siia ainult Planchet', kes
toob meile uudiseid.»
«Oota! Mis saab Aramisest, kelle järele me saatsime?»
«Õige, Athos, ootame Aramist.»
Samal hetkel astus Aramis sisse.
Talle jutustati kogu lugu ja selgitati, kui vajalik on leida Kettyle koht tema kõrgete
tuttavate juures.
Aramis mõtles hetke ja küsis punastades:
«Kas-ma sellega tõesti osutaksin teile teene, dArtagnan?»
«Oleksin teile tänulik kogu elu!»
«Proua de Bois-Tracy palus minult ühe oma tuttava jaoks, kes elab vist provintsis,
usaldusväärset toatüdrukut. Kallis d'Artagnan, kui te võite preili eest vastutada ...»
«Oo, härra,» hüüdis Ketty, «olge kindel, ma olen täiesti ustav sellele isikule, kes
võimaldab mul lahkuda Pariisist.»
«Siis on kõik korras,» ütles Aramis.
Ta istus laua taha ja kirjutas väikese kirjakese, mille pitseeris sõrmusega, ning andis
annaabi.ee 
