Teadliku kliendina teenindusettevõttes
Kuid
siiski jättis külaskäik mulle kui kliendile väga sümpaatse mulje.
Viies ja viimane külaskäik Rahva Raamatu kauplusesse toimus teisel jõulupühal kui
poed olid lühendatud ajaga avatud. Sammusin poodi ise mõeldes, et kindlasti näeb pood
välja nagu Kreeka riigieelarve, rüüstatud ja pooltühi kuid üllatuseks pidin oma arvamust
muutma, poes oli raamatuid küllaga ning kõik nägi välja viks ja viisakas (polnud
märkigi, jõulu ostutormist). Tegin oma tüüpilise ringi milleks on majanduse-,
enesearenduse- ning viimaseks kultuuri nimede alla liigitatud raamaturiiulid. Kliente oli
kaupluses omajagu, olid ju veel pühad ja kõigil vaba päev. Viibisin parasjagu ühe
raamaturiiuli ees ning uurisin esialgu limadega kas, äkki hakkab miskit silma ning mind
kõnetas teenindaja kes juba varasemalt oli minu poole kiiganud, et äkki vajan abi
raamatu leidmisel. Teenindaja küsis, et kas ta saab kuidagi abiks olla, kuna mul kindlat