Tõde ja Õigus II Terve tekst
Molli riietus oli selle kõrval otse pidulik ja pühapäevane. Tahes või tahtmata tuli
nüüd Indrekule meelde härra Molotov, kes nende klassis oli vahetanud pesu, enne kui läks
tütarlastekooli tundi. Nüüd oli tema ise naistega samas hädas nagu see sõimuanumgi. Ka tema
pidi vististi hakkama talitama oma õpetaja eeskujul ja muretsema omale paberist pesu, nagu
tegid seda paljud teisedki. Eriti suur kunstnik sellel alal oli Vainukägu, sest tema kandis paberist
kraesid ühe nädala ostupuhtusega, teise nädala iseoma puhastusega, mida ta oskas imeliselt
teha. Tema käest peab õppima, mõtles Indrek. Paberist alustega oli halvem lugu, need olid
ainult ühelt poolt riidega üle tõmmatud ja suvel soojaga, kui ihu kippus higistama, läksid nad
peagi pehmeks ja pudedaks ning võisid krae kaela ümber jätta, ise aga pisut allapoole nihkuda.
Jah, seda võisid nad hirmus kergesti teha. Sellepärast juhtuski sagedasti nõnda, et kui kenad