Õpetaja ja vanemad peavad leidma ühise keele lapse lugemisoskuse arendamiseks. 1) loe lapsele! 2) loe lapsega! 3) kuula, kui laps loeb! 4) keeleline areng ja sõnavara (igapäeva vestlused, laienda ja täienda lapse kirjeldusi,mängi lapsega) 5) teksti teadlikkus ( vestelge loetu üle, jälgida teksti lugemissuunda, mängud: tähed või pilt ühendatud tekstiga) 6) kirjutamine ( hoia lapse käeulatuses pliiatsit ja paberit, ole eeskujuks- kirjuta ostunimekirju, kaarte, sõnumeid) 7) keeleteadlikkus ( lastesalmide lugemine, sõnade rütmi plaksutamine, mälumängud) 8) sõnade lugemine ( lapsele ette lugedes, lase ka lapsel mõni sõna lugeda, kuula kui laps 9) loeb, kiida, erguta, aita kuulata hääliku pikkuseid, sõnamängud, silpideks jagamine) 10) ladus lugemine ( näita eeskuju lugedes ilmekalt pauside ja rõhkudega, lugege kooslapse lemmik raamatuid, kajalugemine, käige koos raamatukogus
Kui see nii ei oleks, siis suudaks ju inimene peaaegu kõik kogetu kindlalt mällu salvestada. Aga ka selliste tehnika puhul on meeldejätmisvõime piiratud, näiteks eelkirjeldatud mnemoonika tehnikate efektiivsuse kontrollimise katse oli 24 tunni pärast tehtud mälutestis sooritus ligi 50% halvem kui mälutestis, mis tehti kohe pärast õppimist. Mällu salvestamiseks kasutatakse sageli ka muid, väliseid abivahendeid. Paljud inimesed kirjutavad endale meeldetuletussedeleid, ostunimekirju jms, et meeles pidada, mida nad olid kavatsenud teha. Sama eesmärk on ka tähtsate asjade asetamisel nähtavasse kohtadesse (nt laua peale või ukse juurde), et neid mitte maha unustada. 1.1.2 Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos
annaabi.ee 
