KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
1940. aasta lõpuks ühendas riiklik kaubandus juba 533 kauplust (9,2 tuhat töötajat)
ehk 15 % vabariigi kaubandusettevõtete arvust. Riigistamine jätkus: 1941. aastal
1.märtsiks oli natsionaliseeritud 825 ja Teise Maailmasõja alguseks ligi 1000 kauplust
(Lisa 3). Hulgikaubandus oli selleks ajaks sajaprotsendiliselt riigistatud. Erakätesse
oli jäänud umbes 4 tuhat väikekauplust, mille tegevus oli kontrolli all.
Normeeritud kaupu müüdi ainult ostulubade alusel. Eestlastele anti ostulubasid
piiratud arvul, nende põhjal toimuv müük oli minimaalne. Põhiliselt sai ostulubasid
see osa kohalikust elanikkonnast, kel oli tutvusi hitlerlastega. Tavaline kodanik sai
okupatsiooni ajal heal juhul ostuloa paarile sukkadele. Ostuloa alusel kaubastatavalt
kaubalt arvestati ka nn. ostupunkte. Nende hulk oli diferentseeritud rahvuslike
tunnuste alusel. Nii oli eestlastel aastas lubatud näiteks tekstiilikaupu osta 6 punkti,
nn. võõrpassi omanikel 40 punkti ja sakslastel 120 punkti ulatuses
annaabi.ee 
