On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele
On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina. Orgaanilisi jäätmeid söödeti sigadele või kanadele
annaabi.ee 
