Selle ümberlülituse teostab elektronlüliti juhituna sünkroonselt laotusgeneraatorist (hammaspinge generaatorist). Selleks, et saada uuritavast pingest seisvat kujutist peab laotuspinge sagedus olema kordne uuritava pinge sagedusega ja täpselt sünkronismis uuritava pinge sageduse muutustega. Laotusgeneraatori sageduse reguleerimisnuppu täpis time/div, sest selle sagedusega pannakse paika ostsillogrammi ajamastaab. Laotuspinge sünkroniseerimiseks on kolm erinevat võimalust selleks on sünkrolülitil kolm asendit: kanalist üks sel juhul on laotusjuhtivaks pooleks kanali üks pinge ja laotuspinge järgi täpselt selle pinge sageduse muutusi. Viies ümberlüliti kanal kaks asendisse toimib samaviisiliselt kanalis kaks olev pinge. Asendis üks kasutatakse sünkroniseeriva pingena mingit välist signaali allikat näiteks võrgusagedust, kui uuritakse sõrgusagedusega toimivaid protsesse.
kaetud ekraanile, mis hakkab selle tulemusena helenduma. Kiire juhtimiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid kallutusplaate (joonis 35), millede vahel tekitatakse elektriväli. Vertikaalsete plaatide vaheline elektriväli on võrdeline pingega ostsilloskoobi sisendis. Horisontaalsetele plaatidele antakse võrdeliselt ajaga muutuv pinge. Nii hakkab elektronkiire jälg liikuma ekraanil vasakult paremale. Püsiva kujutise saamiseks peab sama ostsillogrammi joonistama ekraanile vähemalt 10 korda sekundis. Seega saab analoogostsilloskoobiga vaadelda ainult perioodilisi signaale. Joonis 34. Analoogostsilloskoop GOS-680. Joonis 35. Elektronkiiretoru põhimõtteskeem. 49 Elekrimõõtmised 15.2. Digitaalostsilloskoop Digitaalostsilloskoobis (joonis 36) registreeritakse sisendpinge muutused diskreetsetel üksteisele
annaabi.ee 
