tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. 2. Elektromagneetiline kiirgus Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga. Seega on elektromagnetlaine ristlaine. Elektromagnetiline kiirgus jagatakse lähtuvalt vastava laine sagedusele järgmisteks liikideks (loetelu kasvava sageduse järjekorras): raadiolained, mikrolained, infrapunane kiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenkiirgus ja gammakiirgus. Elektromagneetiline kiirgus kannab endaga energiat ja omab impulssi, mida see võib edasi anda ainele, millega see vastatsik mõjustub.
Paraksiaalne mesoderm: Paraksiaalse mesodermi indutseerivad BMP valgud. Ka FGF ja Wnt valgud; ta segmenteerub somiitideks. SOmiidid embrüo segmentatsiooni mudel. Metameersed, osalevad selgroolülide metameersuse määramisel -> spinaalnärvide metameersus. Ka neuraalharja rakkude rändamise segmentsuses; Differentseeruvad kolmes põhisuunas: skelrotoom, müotoom ja dermatoom. Kella ja lainerinde mudel. Morfogeenide gradiendid somiitide-eelses mesodermis: FGF, Wnt, Notch, retinoolhape. Ostsilleeruvad geenid, peamiselt Notch, Wnt, FGF signaliseerimisradadega seotud geenid: Notch - hairy ja hes; wnt - axin1 ja dkk1; FGF - spry2 ja spry4. Võnkemehhanism: autonoomselt. iseenda inhibiitori indutseerimine, millel on lühike eluiga. Hes7: intronite kõrvaldamine geenist ajas võnkumise ja segmentatsiooni segi. Üks võnkefaas – ühe somiidipaari tekitamise aeg. Morfogeenide (FGF/Wnt ja RA) vastupidise suunaga gradiendid, nende ühinemisala – determinatsioonirinne; perioodiliselt
annaabi.ee 
