tööpõhimõtetega.Samuti tutvumine Colpitsi ja Hartley ostsillattorite,Thompsoni valemi ja sagedusstabiilsuse mõistega. Kasutatud seadmed 1. Ostsillaatoritega maketimoodul KL-93001. 2. Toitemoodul KL-92001. 3. Sagedusmõõtur HP 53131A. 4. Multimeeter (HP 34401A). 5. Ühendusjuhtmed. 1.Laboratoorses töös kasutatud skeemid Joon 1.Colpittsi(a) ja Hartley (b) ostsillatorid 2.Ostsillatori väljundpinge amplituud Vaja on leida ostsillatori väljundpinge amplituud.Amplituudi mõõtmiseks kasutasime Other Meas menüüst valikut VOLT PEAKS, mis leidis signaali maksimaalse( Vmax ) ja minimaalse ( Vmin ) väärtuse. Amplituud on leitav järgmiselt: Vmax = 5,1 V Vmin = -5,1 V Vmax - Vmin 5,1 - ( -5,1) A= = = 5,1 (V) 2 2 3.Sageduse keskväärtus,veahinnang ja stabiilsus Kasutades reziimi Stop/Single mõõtsime väljundsignaali sagedust kümnel korral.
Voolu lainekuju diagrammil on näha, et pooli vool on dioodi ja sisendi voolude summa. Vool liigub kas läbi lüliti või dioodi. Kondensaator paigaldatakse väljundisse, et pinge kõikumisi siluda, eriti lüliti avamise ja sulgumise üleminekutel [2]. Joonis 3. Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem. Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse. Kui 52 kHz ostsillatori pinge langeb alla mitte-inverteeriva sisendi pinge, siis lastakse läbi kõrgeim läbilastav positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel. Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile
annaabi.ee 
