Joonis 2. Ostsillaatori toitepinge mõju väljundsagedusele. 6. Harmoonilismoonutustegur kh. kh = 3.666% 7. Siirdeprotsessi kujutis koos aegadega. Joonis 3 Ostsillaatori siirdeprotsessi kujutis. Tabel 3. Ostsillaatori siirdeprotsessi aeg. Siirdeprotsessi algus 3.31ms Siirdeprotsessi lõpp 10.26ms 6.95ms 8. Järeldused tehtud tööst ja koostatud ostsillaatori võimalikest kasutusvaldkondadest. Õppisin tundma LC ostsillaatorit ja selle kasutamist. Skeemi kokku panemine ei olnud kõige kergem, kuid mitte ka ületamatu takistus. Ostsillaatorit kasutatakse erinevates raadiovastuvõtjates ja -saatjates.
KVARTSKEL L Laura Kivilo ja Kadri Kõomägi 11. klass TÖÖ PÕHIMÕTE Kvartskell põhineb harmoonilisel võnkumisel Kell kasutab elektroonilist ostsillaatorit, mida reguleerib kvartskristall Kristalli ostsillaator loob signaali väga täpse sagedusega, 32 768 Hz Kvartskristallis tekkiv piesoelektriline efekt suunatakse mikrokiibi abil sammmootori kaudu osutitele 1) Patarei 2) Plokk, kontrollib kvartsi ja sammumootorit 3) Kvarts 4) Trimmer 5) Sammumootor, muudab elektriimpulsi mehhaaniliseks jõuks 6) Tunni, minuti ja sekundirattad 7) Sihverplaat Kvartskell eksib 1 sekundi 30 aasta kohta.
koos lüliti kontrolli skeemiga. Skeem töötab muutes ajavahemikku, mille vältel induktiivpool saab energiat sisendist. Koormusel olev väljundpinge detekteeritakse vea võimendi poolt ja genereeritakse vea pinge, mis kontrollib lülitit. Tavaliselt kontrollib lülitit pulsilaiusmodulaator, lüliti püsib kauem suletud olekus kuna koormus tarbib rohkem voolu ja pinge tahab langeda, sageli kasutatakse kindla sagedusega ostsillaatorit lüliti juhtimiseks [2]. Joonis 2. Lüliti, pooli, dioodi ja sisendi voolud [2] Voolu lainekuju diagrammil on näha, et pooli vool on dioodi ja sisendi voolude summa. Vool liigub kas läbi lüliti või dioodi. Kondensaator paigaldatakse väljundisse, et pinge kõikumisi siluda, eriti lüliti avamise ja sulgumise üleminekutel [2]. Joonis 3. Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem