Eesti iseseisvumine 1918
Esialgsed
raskused itas ületada 1921.a väga hea saak, ent peamiseks tõukejõuks oli maa harimise
võimaluse realiseerumine. Isegi reformi autoreid üllatas selle edukus algselt kardeti, et hoos
sissesaamine uutes majandites nõuab rohkem jõudu ja aega. (Laur, Pajur, Tannberg 1995).
Rahandus. Maa rahanduslikku seisukorda Vabadussõja eel iseloomustas nähtus, et rahva
kätte olid selleks ajaks kogunenud võrdlemisi suured summad Vene ja Saksa (ost) paberraha.
Ostrublad ja margad lasksid sakslased liikvele nende poolt Maailmasõjas vallutatud endise
Venemaa osades. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996).
Valitsus seisis väga tõsise küsimuse ees, kuidas hankida riigikassale summasid nii
sõjapidamise kui ka muude riiklike kulude rahuldamiseks. Oma deklaratsiooni 27.11.1918
märgib Ajutine Valitsus esimese abinõuna riigi väljaminekute katmiseks laene. Esimesed
kulud kaeti eraasutustelt ja isikutelt saadud laenudest