jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia ,,Jaaniöö", ümbertöötatud ,,Normannid", ajalooline draama ,,Ostrati emand Inger") kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev ,,Pidu Solhaugis", kuid järgmist näidendit ,,Olaf Liljekrans" tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott. Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni
jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei saavutanud Ibsen edu näitekirjanikuna: kõik tema sel perioodil kirjutatud ja lavastatud näidendid (komöödia ,,Jaaniöö", ümbertöötatud ,,Normannid", ajalooline draama ,,Ostrati emand Inger") kukkusid läbi. Publik ei oodanud sellist probleemidekäsitlust, nagu pakkus Ibsen. Pisut paremini võeti vastu rahvaluulemotiividele tuginev ,,Pidu Solhaugis", kuid järgmist näidendit ,,Olaf Liljekrans" tabas taas hävitav läbikukkumine. Ibsen oli tol ajal vaene nagu kirikurott. Ibsen oli oma kodumaa veendunud patrioot, kuid elu tolleaegses Norras oli kõike muud kui võitlus ideaalide eest selle asemel laiusid kildkondlik võimutaotlus ning omakasu tagaajamine. Ibseni
Selle otsa paigutati sõjaaegne kahuritoru. Monumendi autor oli Rudolf Sõrmus. Avapidustused toimusid 20. juunil 1930. aastal. Nagu enamik eestis paiknenud monumente, nii hävitati nõukogude võimu ajal ka Voose mälestusmärk. Arnold Kuusmanni eestvedamisel taastati sammas orginaalilähedasena ja avati pidulikult 24. augustil 1991. aastal Voose küla päeva raames. Sõjamäe Hiis Autor Johann Ostrat Jäi avamata Sõjamäe Hiie rajamise idee tekkis 1933. aastal. Major Johann Ostrati koostatud projekti kohaselt pidi hiis koosnema järgmistest osadest: tulila, urila, kangelaste puhkepaik, veekogu, hiievahi maja ning tammik. Pargi rajamisega plaaniti lõpule jõuda Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks 1943. aastal. Kõige rohkem puid istutati 1937. aastal, mil võidupühaks oli mulda saanud üle 3000 lehtpuu, 9000 kuuse ja 70 siberi nulgu. Sõjamäe Hiis paiknes Lasnamäel praeguse Jüriöö pargi lähedal.
annaabi.ee 
