Eesti uusima aja ajalugu
tervaviljalaevad Inglismaalt.
Ülimalt viletsas seisus oli riigi rahanduslik olukord. Eestil polnud olnud kunagi iseseisvat
rahanduspoliitikat vms. Rahandus ja pangandus kogeused olid pm olematud. Pärast sakslaste
lahkumist võtsid nad endaga kaasa ka riigikassa. Esimesed kulud kaeti eraisikutelt saadavate
annetustega. Eestis oli käibel mitu valuutat. Tsaaritubladele lisandusid duumarublad ja
kerenskid, saksa riigimargad ja okupeeritud aladele mõeldud ostmargad. Iseloomulik kiire
inflatsioon ja ebakindel kurss. 1918. nov sai Eesti ametlikuks väärninguks Eesti mark
(1mark=100 penni), määrates kindlaks selle vahekorra teiste valuutadega. Maist alates oli see
ainus seaduslik maksevahend. Selle marga vastu puudus igal pool aga usaldus, kuna kaheldi
Eesti riikluse püsimises. 24. veebruaril 1919 asutati ka Eesti Pank, kuid ka see oli üsna nõrk.
Sõda nõudis väga palju raha ning riik ujutati sularahast üle, tuues inflatsiooni. Korralik
annaabi.ee 
