Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
kaer ja oder).
-Sisemaises kaubanduses tuleb eristada ühelt poolt rahvusvahelise ekspordi
teenimisele suunatud ja teiseks kohaliku tarbimise rahuldamiseks toimunud ostu-
müüki.
Rahvusvahelise ekspordiga tegelesid eelkõige suurkaupmehed, kes kohalikult turult
saaduste saamiseks tegid koostööd kohalike talupoegadega, kel keskaja lõpuni säilis
õigus ülejääk linnaturul maha müüa. Linnakaupmeestel maal oma talupoegadest
esindajad, kes tema nimel kaupu kokku ostisid ja müüsid, vara ladustasid, peavarju
andsid jne.
Valdav osa maasaadusi jõudis 16 sajandil kaupmehe kätte mõisatest.
-Liivimaal 12 saj lõpul oma raha ei löödud ning puudus mündiõiguslik institutsioon.
Rahana tarvitati saksamaa, inglismaal ja eriti virbys vermitud münte.
13 sajandil oli mündiõigus kõigil maaisandatel. Õigus Taani kuningal, Riia ja Tartu
piiskopil. Saksa ordu saab mündiõiguse 1226, Saare-lääne piiskop 1279. Ühelgi
liivimaa linnal pole mündiõigust kunagi olnud