Bütsantsi diplomaatia
Ta mõtles süsteemselt.
Kui bulgaarlased said liiga tugevaks, siis ässitas ta nende vastu hunnid. Hunnide
juht Attila sai palka kui impeeriumi väejuht. Kui hunnid muutusid ohtlikuks, siis
ässitas ta nende vastu avaarid.
Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta
jagu frankide abiga.
Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma
maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele
õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim.
Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi
majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal.
Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis
Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu.
Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku
infoga nende maade kohta
annaabi.ee 
