Eesti rahvapillid
ka kodustel pidudel salaja esinevad "juhumuusikud".
19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender,
galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid valmistasid mängijad
tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Võrumaal peeti endastmõistetavaks, et
iga pillimees valmistab endale ise viiuli. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale
edasi. Kodus tehtud viiuleid peeti ostetutest paremaks just eriti hääleomaduste poolest. Sooviti,
et see oleks lopsakas ja mahlane.
Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne.
Kannel
4
Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast.
Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Kannel on eestlaste muistne pill
ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad.
annaabi.ee 
