võimalusel raha tagasi ? Kindlasti on neid, kes seda teeksid, kuid mitte kõik, samuti ka Juta. Kui ta nägi oma pangakaardil raha, mis ta oli tööl teeninud, asus ta kohe seda kulutama. Tüdruk ostis endale uhiuusi riideid, koju uut mööblit ja otsustas võtta liisinguga auto. Kuna Juta tegi head tööd, sai ta ka vastavat palka, millega ta väga rahul oli. Ta ostis endale järelmaksuga uue korteri , telefoni ja palju muud. Peagi ta mõistis, et palgast ei jätku, et kõike ostetut maksta. Ta võttis sms laenu, mis aitas tal mõned asjad kinni maksta, kuid samas tekitas intresside näol probleeme juurde. Juta pöördus panga poole, et sealt laenu saada, kuid Jutal oli nii palju võlgu, et pank ei usaldanud teda. Varsti hakati tema korterit asjadest tühjaks tõstma, sest Juta ei suutnud võlgu tasuda. Võlad aina kuhjusid ning Juta ei teinud enam nii hästi tööd ning ta vallandati. Probleemidel ei paistnud lõppu olevat ning peagi tõsteti ta
enda alla miljoneid aastaid, kuid siiski priiskame loodusvarade kasutamisega. Alternatiiviks oleks rohkem kasutada lõputut vee-, päikese- ja tuuleenergiat, mille töötlemisel ei paisku keskkonda heitgaase, mis omakorda tekitaks uusi probleeme. Raiskamine kui tarbeasjade liigtarvitamine püstitab järgmise probleemi keskkonna saastatuse. Inimesed kui reklaamiohvrid ei mõtle ostlemise ajal poekorvi asetatu vajalikkuse üle vaid tulevad selle peale alles siis, kui neil tõesti ostetut vaja ei lähe. Likvideerimise tulemusel jõuavad need aga loodusesse ning mõjuvad reostavalt. Ka suured tehased, mis paiskavad oma heitveed merevette, mõjuvad keskkonnale halvasti, tekitades reostusst ning samal ajal hävitades puhtas vees elavaid elusorganisme. Õnneks on tegusaid inimesi, kes seisavad meie tuleviku eest. Loodud on mitmeidki organisatsioone, mis tegelevad nii globaalprobleemide lahendamisega kui ka nende ennetamisega
EAA, f. 952, n.1, s. 2489, l. 5 Bernhard von Krüdeneri 24. mai 1828 seletuskiri Viljandi sillakohtule, milles ta eitab tema vastu esitatud süüdistusi kroonutalupoegadelt metsa viina vastu ülesostmises B. von Krüdeneri väitel ostnud ta oma mõisa noore metsa hoidmiseks puid väheses koguses tema mõisast läbi sõitnud täiesti tundmatutelt talupoegadelt, kes ise pakkunud oma ülejääke talle müüa. Ta ei tegelevat metsa keelatud kokkuostu ja müügiga, vaid kasutavat ostetut ainult oma tarbeks. Ta ei olevat maksnud puude eest viinaga, küll aga olid talupojad ise ostnud puude eest saadud raha eest mõisast viina. Mõisakeldrist (mitte kõrtsist) viina müük olevat täiesti lubatud. Lisaks olevat tema vastu tunnistusi välja pressitud tema mõisa talupojalt Tönnis Ohakalt, kes selleks ühes Viljandi kõrtsis purju joodeti, süüdistused ise aga tuginevat anonüümsetele salakaebustele.