Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
sidususe määrast, muutub usutavamaks, kui oskame märgata piiranguid mõne
alternatiivse teaduskäsituse puhul, kus võidakse loota, et mõiste omandab
tähenduse. Üheks alteratiiviks on vaatekoht, et mõisted saavad tähenduse
definitsiooni kaudu (119). Mõisteid saab defineerida ainult teiste mõistete abil,
mille tähendused on juba olemas (119). Teine alternatiiv on oletus, et mõistete
tähenduse määravad kindlaks vaatlused – ostensiivse definitsiooni teel. Mõisted
saavad oma tähenduse kasvõi osaliselt rollist, mida nad teoorias etendavad –
seda näitavad mõned näited lk 120-121.
On kaks põhjust, miks peab teooriaid vaatlema, kui teatud laasi korrastatud
struktuure: teadusajaloo uurimine näitab, et teooriatel on see iseloomulik joon
olemas, ning sellepärast, et ainult sidusa struktuuriga teooriate kaudu
omandavad mõisted täpse tähenduse. Kolmas põhjus võrsub sellest, et teadusel
on vaja kasvada (121)
annaabi.ee 
